Mii lea maŋŋilreantu?

Mii leat moraárbbit?

Moraárbbit bohtet latin gielas, gos ovdaboahtta «mora» mearkkaša viivádeami dahje maŋŋonemi. Maŋŋonemi árbbiláhka gohčoduvvo maiddái moraárbbiláhkan, dahje dušše árbbiláhkan. Láhka sáhttá spiehkastit šiehtadusa bokte ealáhusdilálašvuođain, muhto lága deháleamos mearrádusat — dás maiddái árbbisáhtti — eai sáhte spiehkastit nu ahte dat hehttejit geavaheaddjiid.

Maŋŋonemi árbbisáhtti lea mearkkašahtti badjelis dábálaš báŋkoárbbiid. Jurdda dán duohken lea ahte sáhtti galgá doaibmat čielga ávžžuhanin áibbas máksit dan maid leat guođđán máksimii áiggi. Ii galgga «ávkki geavahit» viivádit máksima badjel máksináiggi.

Norggas mearriduvvojit moraárbbit beal jahkái háve, ja dat vástidit Norges Banka ruhtapolitihkalaš stivrensáhttái 1. januar:s ja 1. juli:s juohke jagi, lassin 8 proseanttaoasi. Dál guoskevaš maŋŋonemi árbbisáhtti lea 12,00 % áigodagas 1.1.2026–30.6.2026.

Maŋŋonemi árbbit álget ruvvet máksináiggis gáibádusa várás, jus máksindáhton lea ovddalgihtii mearriduvvon. Jus máksindáhton ii leat mearriduvvon ovddalgihtii, de maŋŋonemi árbbit álget ruvvet álggos geahččalit 30 beaivvi maŋŋá go čálalaš gáibádus lea sáddejuvvon. 30 beaivvi mearrádat guoská vel jus máksináigi gáibádusas lea bidjon oanehut — nu sáhttá šaddat «maŋŋonemi árbbifriija áigi», vaikko leat maŋŋon máksimiin ovdamearkka dihte fakturagáibádusas mas lea 14 beaivvi máksináigi.

Davvi riikkaid maŋŋonemi árbbiláhka

Dehálaš oasit láhkaásahusas EU/EØS-guovllus ovttastahttojedje go riikkat jagis 2002 heivehedje báikkálaš láhkaásahusaid Europaparlameantta ja Ráđi direktiivii 2000/35/EF, 29. juni 2000:s, mii guoská maŋŋonemi máksimiid vuostádoaibman gávpedoaimmain.

Dát direktiiva maŋŋel buhttejuvvui Europaparlameantta ja Ráđi direktiivain 2011/7/EU, 16. februar 2011:s, mii guoská maŋŋonemi máksimiid vuostádoaibman gávpedoaimmain. Direktiivva sisttisdoallá mearrádusaid mat leat ulbmilin nanne kreditoris riektedilli maŋŋonemi máksimiin gávpedoaimmain.

2011-direktiiva lea evttohuvvon buhttet Europaparlameantta ja Ráđi forordningiiguin maŋŋonemi máksimiid vuostádoaibman gávpedoaimmain, COM(2023) 533, 12.9.2023. Dát evttohus lea dattetge deaivvan eambbo vuostálasvuođa, ja lea eahpesihkkar leago ja goas boahtá fápmui.

Vaikko láhkaásahus muhtun muddui lea standardiserejuvvon, leat ain dehálaš erohusat maŋŋonemi árbbiláhkaid — ja árbbisáhtti mii geavahuvvo — juohke davvi riikkas.

	Riika	Guoskevaš láhka	Á/Á
	Norga	Lov 17. desember 1976 nr 100 om renter ved forsinket betaling m.m.	Ii
	Ruoŧŧa	Räntelagen (1975:635)	Ii
	Dánmárku	LBK nr 459 af 13/05/2014 (Renteloven)	Ii
	Suopma	Korkolaki (633/1982)	Ii
	Islánda	Lög nr. 38/2001 um vexti og verðtryggingu	Juo
	Kalaallit Nunaat	Bekendtgørelse for Grønland af lov om renter ved forsinket betaling m.v. af 15.9.2015 nr 1075	Ii
	Færøyat	Morarenteloven og BEK nr. 842 af 23. juli 2004	Ii
	Ålánda	Korkolaki (633/1982) — finsk lov med riksbehörighet	Ii

Á/Á = Árbbi árbi. Islánda lea oktaš davviriika gos árbbi árbi maŋŋonemi árbbiin čuovvu njuolga lága.

Árbbiperiodat ja árbbibeaivvit

Árbbiperiodat

Go eará davvi riikkat heivehit iežaset maŋŋonemi árbbisáhttiid juohke kalendara bealjahkái, rievdaduvvojit maŋŋonemi árbbisáhttit juohke mánu Islánddas. Dát dahká eahpečielggasabbun ja váddásabbun rehkenastit maŋŋonemi árbbiid mat leat Islándda riekti mielde.

Árbbibeaivvit

Dánmárkkas, Kalaallit Nunaani, Færøyain ja Islánddas lea guhká leamaš dábálaš ahte maŋŋonemi árbbirehkenastimat vuođđuduvvet dan ala ahte árbbijahki lea 360 beaivvi ja ahte buot mánut rehkenastojuvvojit 30 beaivviin. Norggas, Ruoŧas, Suomas ja Ålándas leat vuođđudan dan ala ahte árbbijahki lea 365 (366) beaivvi.

Dánmárka, Kalaallit Nunaat ja Færøyat leat maŋimuš jagiin mannan badjel duohta beaivviide, nu mo eará davvi riikkain. Islánddas leat dattetge bisuhan 30 beaivvi mánus ja 360-beaivvi jagi maŋŋonemi árbbirehkenastimiide.

Árbbi árbi

Ii rehkenastojuvvo árbbi árbi maŋŋonemi árbbiin ovttage davvi riikkas, earret Islánddas gos árbbi árbi čuovvu njuolga lága. Dát dahká islánddalaš maŋŋonemi árbbirehkenastimiid mearkkašahtti váddásabbun go eará davvi riikkain.

Konsumeantapriisaindeksa heiveheapmi loanasaldoide

Historjjálaš stuorra hástalusaid geažil eahpestáhtalaš valutadillálašvuođain lea Islánddas maiddái láhkaásahus dábálaš geavahuvvon loantatehpáhusa várás mii sisttisdoallá konsumeantapriisaindeksa heiveheapmi loanasaldoi, lassin dasa ahte loannas lea máksit árbbiid. Dát ii galgga seaguhuvvot valutaloanaiguin mat leat olamuttos buot davvi riikkain. Konsumeantapriisaindeksa-heivehuvvon loanas loannas váldá riskka haddi ovdáneami — jus haddi lea jagis leamaš 5 %, ja dus lei loanasaldo kr 3 000 000 jagi álggus ilman máksimiid, de loanasaldo jagi loahpas lea kr 3 150 000. Ja dat boahtá badjel joatkka árbbisáhtti.

Historjá ja guhkesearvvat árbbirehkenastimat

Muhtumin lea advokáhtain ja earáin dárbu rehkenastit árbbiid guhkes áigodagaide. Ii leat njuolga rehkenastit historjjálaš árbbisáhttiid, go láhkaásahus rievdamiid bokte lea mearridan ahte muhtun árbbimearrádusat dušše guoskot jus gáibádus lea šaddan dihto áiggi maŋŋá. Jus gáibádus lea šaddan ovdal dán áiggi, de árbbirehkenastin galgá dahkkojuvvot boares lága mielde.

Davvi riikkain dát guoská earret eará Dánmárkka árbbirehkenastimiide, gos ferte oaivvilduvvot goas gáibádus šattai vai sáhttá geavahit rievtta maŋŋonemi árbbisáhtti. Seamma lágan hástalusat vuorddit maiddái boahttevaš láhkarievdadusaid oktavuođas.

Erenoamáš márkandilli

Leat leamaš guokte dáhpáhusa erenoamáš diliin: finánsakriisa mii erenoamážit guoskkai Islándda, ja covid-pandemiija. Ubbot dáhpáhusat dagahii erenoamáš diliid earret eará valutamárkanii, mii váikkuhii maŋŋonemi árbbirehkenastimiide máŋgga davvi riikkas.

Boasttut árbbit

Máŋga eará árbbityyppa davvi riikkain vuođđuduvvojit iešguđet faktorain guoskevaš maŋŋonemi árbbisáhttis. Norggas leat earret eará gaskkaárbbit árvelága ja náitalága mielde (maŋŋonemi árbbisáhtti − 6 proseanttaoasi) ja maŋŋonemi árbbit maŋŋá máksojuvvon trygdeytežaid várás (bealli maŋŋonemi árbbisáhttis).

Iežaset mearriduvvon árbbisáhttit

Šiehtadusdilálašvuođain mat eai leat guoskán dán EU-direktiivaide, lea válddahuvvon šiehtadusfriddjavuohta árbbiid ja árbbirehkenastima dáfus. Ii leat eahpidábálaš ahte leat njuolggadusat kapitaliserema birra, dahje árbbit mat ruhttejuvvojit juohke mánu. Erenoamážit mánnolaš rehkenastimiin dahje kapitaliseremis vuođđuduvvon dan ala goas maŋŋonemi álggii (12 mánu jođánit kapitaliseret) sáhttet rehkenastimat šaddat váddásat.

Jođánit kontodillálašvuođat

Jođánit vealgedillálašvuođain gos dahkkojuvvojit máŋga transakšuvnnat áigodaga badjel, sáhttá nettosaldo leat sihke negatiiva ja positiiva. Ovdamearka lea kassekreditta oktavuođas báŋkokontui, gos sáhtát leat sihke positiiva ja negatiiva saldo. Árbbisáhtti maid máksit kassekredittavealggi várás lea dábálaččat eará go dat árbi maid oaččut positiiva saldoin — mii dagaha eambbo váddásvuođa rehkenastimiin.

Seamma guoská kreditkortadillálašvuođaide, gos máŋga geavaheapmi ja máksin dáhpáhuvvet mánu sisa iešguđet árbbisáhttiin saldo mearkka mielde.

Váddásat rehkenastimat: klimakvoteláhkaásahus

EU lea mearridan direktiivvaid (klimakvotadirektiiva 2003/87/EF) kvotaráđđádallama várás klimagássa olggosluohttima hálddašeamis, maŋŋá rievdamiiguin. Klimakvotaođđasat riikkain leat geatnegasat biddet rihkkunmáksima doibmiide mat luohttet klimagássaid ilman doarvái kvotaid mearriduvvon áiggis.

Dakkár rehkenastimat leat váddásat ja sisttisdoallat konsumeantapriisaindeksa heiveheapmi eurohpalaš konsumeantapriisaindeksa (HICP) vuođul, valutakursa rievdama báikkálaš valuhtii, ja de maŋŋonemi árbbirehkenastima. Riiddočuoggát dáin áššiin leat dávjá hui stuorit, ja vel smávva avrundemat dagahit stuorra erohusaid.

Valutarievdadus árbbiide

Ii leat harvva ahte dárbbašuvvo rievdadit sihke váldočuoggá ja maŋŋonemi árbbiid eará valuhtii, dahje ahte váldočuoggá galgá rehkenastojuvvot okta valuhtas muhto maŋŋonemi árbbioassi earás. Dakkár diliid dagahit árbbirehkenastima vel váddásabbun ja gáibidit rievtta valutakursaid dihto áiggiin.

Reaidu davvi riikkaid árbbirehkenastimii

Maŋŋonemi árbbirehkenastimat Davvi-riikkain sisttisdoallat viiddis spektra váddásat faktorain — erohusat árbbiperiodain ja árbbibeaivviin, árbbi árbi, konsumeantapriisaindeksa heiveheapmi, valutárievdadus ja klimakvotamáksut. Interestia lea ovdánahttojuvvon dán várás vai hálddašit buot dán variántaid.